Miks ma mida teen?

Lugesin just tunnustatud kolumnisti, Mart Niineste 2017 aasta arvamuskülge Eesti Päevalehes, pealkirjaga: “Veganid, kolige ära Namaste vallast Umbluu külast”. Mulle pakub suurt rõõmu sobrada digipööningul kerge tolmuga kaetud veganteemalistes artiklites ning avastada, kuidas inimeste arvamus aastatega veganitest säilinud on.

Kas ma tundsin end otsekohe puudutatuna? Loomulikult. Lisaks ka intrigeerituna, sest pealkiri lubas nii mõndagi ja ma ei pidanud pettuma. Asusin õhinal lugema ja tundsin üsna pea ära iseennast artikli autoris. Ka mulle meeldib kasutada rohkelt värvikaid ja abstraktsetes toonides illustreeritud leidsõnu. Ka mulle meeldib väga vastanduda. Eks see näpuga näitamine ja ärapanemine ühe asjaliku ja tööka ajakirjaniku tunnus ole. Inimesed, kes internetti nii lebolt ei jaga, et juutuubi kanali arvamusliidrite reaktsioone vaadata, nende jaoks on olemas Mart. Ja jumal tänatud, et on.

Niisiis otsustasin inspireerituna äsja kogetust vastanduda 2017. aasta Mart Niinestele, osutada toonase artikli kitsaskohtadele ning lubada endale pisut mölamist. Et mõnu lugemisest oleks täielik, soovitan esmalt üle käia ka refereeritava artikli siin.

Esiteks tahaks jagada veganivastased laias laastus kahte gruppi ühise nimetaja alla: pihvid ja viinerid. Lihtsalt niisama. Eks me kõik ole ühtemoodi lihast ja luust olendid ning küll kunagi keegi siis otsustab, kas lõpetame kiles või karbis. Aga, et oleks hõlpsam vastanduda, siis teeme nii, et praegu on pihvid need, kes tuginevad teadusele, mis peaks justkui tõestama, et inimene on evolveerunud omnivoor, kes vajab elus püsimiseks liha ning ainuüksi taimedega täidavad kõhtu need, kes tahavad juba enne teise pensionisamba likvidatsiooni manalasse minna. Samas toetutakse ka üldisele tervemõistuslikule vanaemalt vanaisale edasi antud loogikale, mis juba mitmeid generatsioone kedagi alt vedanud pole.

Viineriteks nimetagem need, kes ei uuri midagi. Nemad toetuvad massimeedia taktikepile ning jooksevad rind kummis vastu aidaust nagu peata kanad. Nad panevad veganid ühte patta feministide, šamaanide ja sotsiaaldemokraatidega. Nende levinumad argumendid on pigem esoteerilist laadi nagu, “miks sa porgandi hingeelust ei hooli”? Tihti lisandub humoorikaid sõnakõlkse nagu “sekt”, “homoparaad” ja kõigi lemmik, “veganlus on üleminek lihatoidult mullatoidule”. Kõige tipuks pole viineritel mingit maitset ja neist me rohkem ei räägi.

Pihvidega on see mure, et kuigi vastavas uurimistöös on siililegi selgelt ära mainitud erinevate eluks vajalike ainete koostis loomses toidus, siis jäetakse endalt küsimata ega äkki alternatiivset varianti ei leidu? Kas kaltsium on ainult piimaklaasis? Kas proteiin on ainult hamburgeri vahel? Ja miks nad peaksidki seda küsima, kui nad söövad andunult liha, joovad piima peale ning kõik ained tulevad iseenesest ja elu on haigustevaba ja muidu lill.
Aga veganid mõtlevad selle peale, sest alternatiiv on ainus, mis tagab jätkusuutliku planeedi, inimkonna ja majanduse. Te arvate muidugi, et ma teen lihtsalt nalja. Siin on mõned näited, mille peale ehk vanaema ei ole tulnud:

-Loomatööstusest vallandub atmosfääri rohkem kasvuhoonegaasi kui kogu maailma sõidukitest.

Tead küll… kasvuhooneefekt, liustikud sulavad. Ei?
Ilm läheb väga kehvaks noh.

-Ühe Big Mac’i sinuni toomiseks kulutatakse umbkaudu 5000 liitrit vett.

Sa mõtled, et ole nüüd, Janiš. Mis jora see on? Võtan kotleti kilest välja, pesen käed puhtaks… kaks liitrit max. Ei ei, mõtle suuremalt. Mõtle karbist väljas. Samal ajal on puhas joogivesi üle mõistuse küündiv defitsiit teatud mandril. Ja mul on kahju inimestest, kes võtavad hommikul minutilise välkkümbluse, et hoida vett kokku, sest Aafrika ja värk ning seejärel hõljuvad kerge südametunnistusega McDonaldsi letti tellimust vormistama. Kahju on, sest ma tean, kui mõnus on duši all liguneda.

-Aastaks 2050 peab maakera olema suuteline toitma ära pea 10 miljardit inimest.

On aasta 2018 lõpp ja me ei suuda juba praegu likvideerida maailma näljahäda. Kas me toodame lihtsalt loomi juurde? Kus nad elavad? Kas veel kitsamates konteinerites? Kogu poleemikale lisab vürtsi asjaolu, et me peame suurendama toiduvarusid samal ajal jäätmeid ja kasvuhoone gaase juurde tekitamata. Kas sa mõistad, kallis inimene? Ei sinu teadus ega minu teadus ei suhtu ignorantselt prediktsiooni, et kui niimoodi edasi läheb, siis on “hambad”. Meil mõlemal. Kaevud sa sellesse?

Teadmatus on veganluse kõige suurem vaenlane. Ja siis öeldakse, et veganid on agressiivsed usuhullud kes käivad kapuutsid peas tapamajades laamendamas, enda ridadesse üha uusi naiivikuid värvates, sest… ma ei tea. Ütle sina mulle!

Tapamajadest rääkides, palun vaata youtube’ist selle aasta üllitist nimega “Dominion”. Kui Mart on vähegi nagu mina, siis peab ka tema lugu transgressiivsest filmikunstist ning mainitud teos sobib hästi kõrge moraali valulävega fanaatikutele. Vaata kasvõi esimesed 10 minutit. Vaata ja siis ütle, miks veganid piketeerivad tapamajade ümbruses?

Palju on kinni vanades mõttemallides ja teadmistes, mis ei ole kiirelt arenevas maailmas enam relevantsed. Kui Abraham Lincoln oleks öelnud, “ma ei tea, kõik ju tegelikult nagu toimib”, siis olgem ausad, me ei saaks täna võib olla nii kvaliteetset räppmuusikat kuulata.

Tsiviliseeritud kodanik peabki olema agressiivne oma tõekspidamistes. Tõelised muutused tulevad läbi indiviidide, keda nimetatakse nende ajal idiootideks.

Järgmine kord kui keegi, keda sa nimetad agressiivseks veganiks sul tänaval nööbist kinni võtab ja küsib, kas su himu liha järele on olulisem kui loomade õigus täisväärtuslikule elule, siis ära sõida talle kohe molli.

J.L.2018